No ausõna mulle tuleks lausa naha peale anda...ma pole üle 2 nädala ühtegi postitust teinud! Endal on jube halb tunne sellepärast ikka.
Nonii eks ma siis hakkan neid vabandusi nüüd ette lugema. Kuna ma olen siin usinasti koolis käinud ühtegi päeva pole veel koolist puudunud sel semestril, siis kindlasti on ka kool varastanud mu aega, on olnud väga palju kodutöid ja ka töid ja neid suuremaid tuleb veel ja veel. Siis pm mul on selline väike nõiaring ka siin olnud et nii kui hommikul ülesse ärkan nii väsinud kuna läksin hilja magama ja siis kui koolist koju oppa voodisse pikutama ja siis täna jõudsin selle lõpuks murda. Nii muidugi on üks nendest mõjutajatest ka see et mul pole eriti millesti kirjutada... Ja see kõige hullem alles tuleb, no endalgi on häbi, ma olen lausa mitmel päeval ära unustanud et mul on ju blogimise kohustus.
Ma siis loodan et te väga kurjad pole et ma nii kaua olen eemal olnud ja ega te ka millestki erilisest nüüd ilma pole jäänud.
Nii kontserdist siis oeh, tõesti see oli mu esimene kontsert ja see ausõna oli kõigeparem. Appikene...nii eks ma siis proovin seletada ikka :D
Tulen siis tollel päeval ilusasti koolist koju, siis kohe sättima ruttu söök kõhtu ja siis rongijaama poole sammuma. Rongisõit oli kiire kuigi oli palju peatusi, kui Ipswich'i jõudsime noo vauu, ma pole kaua aega suures linnas käinud, kõik majad tundusid nii kõrged ja mõni oli ikka nii ära valgustatud et jää kas või pimedaks. Lõpuks jõudsime siis sinna teatrisse umbes tund aega enne etenduse algust juba päris paljud olid seal kohal ning siis käisime kõik ilusasti vetsus ka ära ja siis vanemad ostsid kohvit ja mina ikka pepsit :)
Siis läksime saali meie olime nagu seal kus vaadatakse kõrgelt alla vms, ja siis me istusime ja ootasime ja ma olin ikka päris ärev juba. Oehjah, siis kui kõik olid kohal, peaks mainima et täis saal oli ilusasti ja siis kui pimedaks läks ma mõtlesin oh my god... Ja siis oli veel kardinad ees aga oli tema varju näha ja siis ta juba lõi tantsu ja kui need kardinad lõpuks avasid oh sa poiss, ta oli veel ägedam kui ma arvasin no tõsiselt kõik sädelev kostüümike seljas ja tegi nii imelist häält. Oeh igatahes vahepeal ta rääkis pikemalt aega oma perest ja tuurist ja üleüldse endast ja oi kui ägedalt ta ikka naerab see on uskumatu kui naljakas ja armas see on ja siis ta ise ka ei saanud veel pidama. Ühe pisiasja ma jätsin ma mainimata et ta on biseksuaalne aga on olnud juba pea 20 a abielus oma partneri Scott'iga aga kusjuures see meeldib mule veelrohkem tema juures. Aga enivei asja juurde tagasi siis, ta ikka hoolega vahetas enda kostüümikesi ja rääkis ikka nalju vahepeale, ja ikka laulis ka niii võimasalt kui saab. Ja siis kuna ta tuuritab koos oma vanematega siis ka lavalt käisid läbi tema vanemad ja kusjuures see oli nii jubenaljakas et sure või ära. Aga nii mida rohkem lõpu poole seda võimsamaks need laulud läksid, täitsa kananahk tuli peale tõesti kolm viimast laulu olid kohutavalt võimsad et võtsid lausa silmadki märjaks. Ja lõpuks kui see siis läbi olin ma ikka kohutavalt rõõmus ja õnnelik, aga samas oli ka tühi tunne et no juba läbi see ongi.
Aga oh see ei olnud veel ju kõik, me siis ootasime ilusasti teatri ees taksot ja siis ma märkan et on nagu mingi väike valge buss ja siis näen et appikene John Barrowman on seal sees ju ja siis kõik teised ka märkasid ja lehvitasid talle aga kuna meie olime teistest pisut rohkem eemal siis meist ta sõitis mööda ja lehvitas täpselt meile ja vaatas meile silma ja meie lehvitasime talle vastu. Ja te ei kujuta ette mis siis juhtus ma olin täiesti lummatud ja ma hakkasin NUTMA tõsiselt ma hakkasin nutma et nii palju pisaraid tuli ja siis samal ajal mul oli veel suu naeruil ja mul läksid jaladki nõrgaks ja ma ei suutnud nutmist lõpetada mingi vähemalt 10 min ja lõpuks kui suutsin siis oli ikka mul see šhokk ja jaladi kka nii nõrgad aga samas ma olin ikka nii õnnelik et noo ta vaatas meile otsa ju ja lehvitas meile... Oeh ja pärast seda olin ma nii ärev ja ei suutnud magama ka jääda.
Aga sellist asja on ikka ise kõige parem kogeda, sest sa ei saa neid elamusi ise kellegi teise käest lugedes teada, nii et kui kellelgil on kunagi võimalus tema kontserdile minna siis MINGE. Ja meil juba emmega järgmiseks aastaks plaan et nii kui piletid välja tulevad siis napsame esirea omad ära ja siis uuesti tema kontserdile minna. Tõsiselt ta on nüüd mu lemmik laulja ja näitleja ja ta on nii ilus ka veel ja oeh tema jaoks pole lihtsalt piisavalt sõnu!
Need kaks videot on need kus ma käisin teda vaatamas.
Oi nüüd te küll arvate et ma mingi hull teismeline, igatahes jah ma ikka nii õnnelik et ta ära nägin ja puha.
Aga ma nüüd loodan et see postitus teeb minu äraolekut pisut tasa, kuigi ega see mõne jaoks nii eriline pole.
Homme siis kui aega on teen ka postituse mõndadest asjadest mis ma olen saanud.
Praeguseks siis tadaaa ja luban et nii pea enam nii pikki vahesid ei tule,
xo
